Hariduse ja koolituse hanked Eestis.

Keskmise ja mediaani vahe on selle turu peamine lugemisjuhis. Keskmine hange on EUR 459K, mediaan EUR 120K. See ei tähenda, et tavapärane hariduse või koolituse riigihange oleks nii suur.

Üksikud suured või koondatud hanked tõstavad koguväärtust ja moonutavad keskmist. Pakkuja peab seetõttu hindama nõudlust hankesageduse, lepingu korduvuse ja tüüpilise mahu järgi, mitte üksnes avalikustatud kogumahu järgi. Suurim riigihange näitab turu tippu, mediaan näitab selle igapäevast tööd.

Nõudlus ei ole ühe hankija või ühe tegevusala keskne. Omavalitsustel, haiglatel, ülikoolidel ja riigiettevõtetel on erinev, kuid korduv vajadus koolituse, keeleõppe ja arendusteenuste järele. Ka riigiasutused ostavad samade mustrite järgi, kuigi hanketeadete ajastus ja lepingu vorm muutuvad.

Seepärast ei ole tõhusaim strateegia suurima hanketeate tagaajamine. Targem on kaardistada hankijad ja kategooriad, kus pakkuja sobivus kordub ning kus varasem töö annab järgmises riigihankes eelise. Võit tekib korduvast sobivusest, mitte juhuslikust tabamusest.

Väärtus on hankijate tipus tugevalt koondunud. Suurimate hankijate kitsas ring annab 97% avalikustatud väärtusest, kuid see ei kirjelda kogu konkurentsi. Enamik võitjatest sai vaadeldud perioodil ainult ühe lepingu.

See teeb turu korraga ebavõrdseks ja avatuks: suured hanked võivad minna vähestele, samal ajal jääb väiksemate ja korduvate lepingute kaudu ruumi uutele tulijatele. Uustulija peaks valima niši, kus korduv nõudlus, lepingu suurus ja tema tegelik võimekus langevad kokku. Turg on konkurentsitihe, kuid mitte suletud.