Pakkumuste kokkuleppimine

Pakkumuste kokkuleppimine on ebaseaduslik praktika, kus tarnijad koordineerivad oma pakkumisi hanketulemuste mõjutamiseks, õõnestades hankemenetluse konkurentsi. Pakkumuste kokkuleppimine ühendab hankeseaduse rikkumised ja konkurentsiseaduse rikkumised, mille eest mõlema raamistiku alusel võivad määrata märkimisväärseid sanktsioone. Suured pakkumuste kokkuleppimise juhtumid on toonud kaasa ulatuslikud trahvid, kriminaalmenetlused ja ettevõttekonsekventsused Euroopa Liidu (EU) liikmesriikides. Viimastel aastakümnetel on avastamine ja jõustamine intensiivistunud, kuna konkurentsiasutused on investeerinud kartelliuurimisele pühendatud võimekusse.

Pakkumuste kokkuleppimine on ebaseaduslik praktika, kus tarnijad koordineerivad oma pakkumisi hanketulemuste mõjutamiseks, õõnestades hankemenetluse konkurentsipõhist loomust. Pakkumuste kokkuleppimine ühendab hankeseaduse rikkumised ja konkurentsiseaduse rikkumised, mille eest mõlema raamistiku alusel võivad määrata märkimisväärseid sanktsioone. Suured pakkumuste kokkuleppimise juhtumid on toonud kaasa ulatuslikud trahvid, kriminaalmenetlused ja ettevõttekonsekventsused Euroopa Liidu (EU) liikmesriikides. Viimastel aastakümnetel on avastamine ja jõustamine intensiivistunud, kuna konkurentsiasutused on investeerinud kartelliuurimisele pühendatud võimekusse.

Levinud pakkumuste kokkuleppimise vormid

Pakkumuste rotatsioon (bid rotation) on üks levinumaid pakkumuste kokkuleppimise mustreid. Regulaarsetes hanketes osalevad tarnijad vahetavad omavahel lepingu võitmise korda vastavalt eelnevalt kokku lepitud ajakavale, kus kaotajad esitavad teadlikult nõrku pakkumusi tagamaks, et eelnevalt määratud võitja õnnestub. Selline kokkulepe võimaldab kõikidel osalevatel tarnijatel aja jooksul lepinguid võita ilma, et tõeline konkurents nende suhtelist edu mõjutaks. Kui osapooled käituvad ettevaatlikult, võib pakkumuste rotatsioon püsida paljude aastate jooksul enne avastamist.

Varjatud pakkumised (cover bidding) hõlmavad tarnijate teadlikult eba­­konkurentsivõimeliste pakkumiste esitamist, et luua konkurentsi illusioon, samal ajal tagades eelnevalt määratud võitja õnnestumise. Varjatud pakkumised võivad olla määratud liiga kõrge hinnaga, et olla äriliselt elujõulised, sisaldada tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei vasta hankija nõuetele, või muid teadlikke puudusi, mis tagavad, et need ei võida. Varjatud pakkumised võivad olla kombineeritud rotatsiooniga, kus varjatud pakkumisi esitavad tarnijad võtavad järgmistes hangetes oma määratud võitjakorda.

Pakkumise mitteesitamine (bid suppression) tekib siis, kui tarnijad lepivad kokku mitteosalemises konkreetsetes hangetes, tavaliselt vastutasuks sarnase kohtlemise eest teistes hangetes või otsemaksete eest võitvatelt tarnijatelt. Pakkumise mitteesitamine vähendab konkurentsi ilma osalejate vahelist koordineeritud pakkumiste esitamist nõudmata, tuginedes selektiivsele mitteilmumisega tulemuste manipuleerimisele. Pakkumise mitteesitamise avastamine on eriti keeruline, kuna konkreetsete tarnijate pakkumiste puudumisel võib olla palju õigustatud põhjuseid.

Turueralduslepingud jagavad konkreetseid kliente, geograafilisi alasid või tootekategooriaid kokkumängivate tarnijate vahel, kus iga tarnija nõustub mittekonkurentsima teistele määratud territooriumitel. Turueraldus võib olla kombineeritud teiste pakkumuste kokkuleppimise mustritega, kus territoriaalsed jaotused määravad, kes võidab konkreetseid hangete segmente. Turueralduslepingud püsivad sageli paljude aastate jooksul ja võivad hõlmata suurt arvu tarnijaid ulatuslikel turgudel.

Miks pakkumuste kokkuleppimine on eriti kahjulik

Pakkumuste kokkuleppimine kahjustab mitut osapoolt. Hankijad maksavad ülehinnatud hindu, sest tõelise konkurentsi puudumine võimaldab kokkuleppinud tarnijatel kõrvaldada hinnasurve, mille puhul konkurents vähemalt lubaks. Hinnamõju hinnangud pakkumuste kokkuleppimisel jäävad sageli kümne kuni kolmekümne protsendi vahele konkurentsiolukorraga võrreldes, kusjuures karteleid hõlmavates peamistes turgudes kumulatiivsed kahjud võivad ulatuda miljarditesse eurodesse.

Maksumaksjad kannavad lõppkokkuvõttes ülehinnatud riigihangete kulud kõrgemate maksude või kärbitud avalike teenuste kaudu. Seetõttu ulatuvad pakkumuste kokkuleppimise kahjud kaugemale otsestest hankekahjudest ning mõjutavad laiemalt avaliku sektori suutlikkust ja kodanike heaolu. Suured pakkumuste kokkuleppimise juhtumid ehituses, kaitses, tervishoius ja muudes sektorites on oluliselt mõjutanud ressursside kättesaadavust avalike teenuste jaoks mõjutatud jurisdiktsioonides.

Ausad tarnijad kannatavad samuti. Kokkuleppest väljaspool tegutsevad tarnijad seisavad silmitsi kunstlike konkurentsieelistega, kuna kartelli osalised on kooskõlastanud oma käitumise väljaspoolt tuleva konkurentsi alistamiseks. Uued turule sisenijad võivad olla tõeliselt välistatud kartellipõhise hinnakäitumise tõttu, mis ei võimalda neil saada võite, mida on vaja referentsportfoolio ehitamiseks. Pakkumuste kokkuleppimise poolt tekitatud turustruktuur kipub kinnistama olemasolevaid osalejaid ja välistama uue konkurentsi, mis põhjustab majanduslikku kahju väljaspool otseseid hankemõjusid.

Innovatsioon kannatab siis, kui konkurentsisurvet asendab kartelli koordineerimine. Tõelises konkurentsis olevad tarnijad investeerivad innovatsiooni, et saavutada konkurentsieelis. Kartellilahendustes olevatel tarnijatel puudub selline stiimul, kuna nende turupositsioon on kaitstud koordineeritud kokkuleppega pigem kui tegeliku konkurentsitulemusega. Pikaajalised kartellid seostuvad sageli toodete ja teenuste innovatsiooni stagnatsiooniga mõjutatud kategooriates.

Pakkumuste kokkuleppimise avastamine ja jõustamine

Pakkumuste kokkuleppimise avastamine on paranenud tänu riiklike konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni investeeringutele. Keerukad sõelumisvahendid analüüsivad hankekoosseisu andmeid kollusiooni märke otsides, sealhulgas kahtlaselt sarnaseid pakkumusi, ettearvamatuid rotatsioonimustreid ja hinnakäitumist, mis ei ole kooskõlas tõelise konkurentsiga. Statistilised sõelad võivad tuvastada hanketurge, millel on suur tõenäosus kollusiooniks, koondades uurimisressursid kohtadesse, kus need tõenäoliselt kõige rohkem tulemusi annavad.

Leebusprogrammid (leniency programmes) on viimastel aastakümnetel oluliselt muutnud kartellide jõustamist. Kartellis osalejad, kes teatavad kokkulepetest konkurentsiasutustele, võivad saada trahvidest täieliku immuniteedi või märkimisväärse vähenduse, luues tugevaid stiimuleid osapoolte lõhkumiseks ja koostööks uurimisega. Paljud suured pakkumuste kokkuleppimise juhtumid on alanud leebusavaldustega, mille järgsed uurimised on paljastanud kokkulepete ulatuse, mis muidu oleks võinud jääda varjatuks.

Riigihangete aususega tegelevad asutused on üha enam teinud koostööd konkurentsiasutustega, et tegeleda pakkumuste kokkuleppimisega. Hankekoosseisu andmete jagamine, ühisuurimised ja koordineeritud jõustamistoimingud toetavad tõhusamat vastust. Kartellivastase võitluse institutsionaalne arhitektuur on alates 2000. aastatest oluliselt küpsenud, kuigi võimekus ja jõustamise intensiivsus erinevad Euroopa Liidu (EU) liikmesriikide lõikes.

Pakkumuste kokkuleppimise eest mõistetavad sanktsioonid on ulatuslikud. Konkurentsiseaduse alased trahvid võivad ulatuda kuni kümne protsendini ettevõtte globaaalsest käibest, kusjuures kartellijuhtumid toovad sageli kaasa sadu miljoneid eurosid ulatuvaid trahve suurte ettevõtete suhtes. Hankeseadusest tulenevad tagajärjed hõlmavad tavaliselt riigihangetest kõrvaldamist, ülemaksete tagasi nõudmist ja mainekahju, mis mõjutab laiemalt ärisuhteid. Isikutele kohaldatavad kriminaalsanktsioonid on muutumas üha tavalisemaks, sealhulgas vanglakaristused ja isiklikud trahvid juhtidele, kes vastutavad kartellikäitumise eest.

Tarnijate strateegilised tagajärjed

Tarnijatel on selge valik konkurentsipõhise turuosaluse ja kartellis osalemise vahel, millel on väga erinevad pikaajalised tagajärjed. Kartellis osalemine pakub lühiajalist marginaalikaitset, kuid tekitab olulise pikaajalise õigusliku, finantsilise ja mainealase riski. Kartelli avastamise tõenäosus on märkimisväärselt kasvanud parema jõustamisvõimekusega, mistõttu kartellikokkulepped on võrreldes varasemate aastakümnetega palju vähem turvalised.

Forgemented tarnijad säilitavad vastavusprogramme, mis käsitlevad konkreetset konkurentsiseaduse ja pakkumuste kokkuleppimise riske. Koolitus, sisemonitooring ja selged poliitikad vähendavad juhusliku osalemise tõenäosust kartellides. Kui üksikud töötajad osalevad kartellikäitumises ettevõtte poliitika vastaselt, võivad tugevad vastavusprogrammid toetada leebusavaldusi, mis vähendavad ettevõtte tagajärgi ja samal ajal paljastavad aluseks olnud kokkulepped.

Seotud terminid

See Otnox plans to track procurement opportunities across 25 markets.